Kuna CO2 ei paku erilist laskemõnu võimsuse puudumise tõttu, ning 12g kapslite kasutusel - ka piisavalt säästu, otsustasin, et laseks õhuga. Arvestades kõiksugused tehnilised piirangud ja probleemid, nimekiri "mis oleks vaja teha":
1) Peaklappisse peab jõudma ca 170-200 BAR kõrgsurveõhk
2) Kõrgsurveõhk ei tohiks sattuda originaal reservuaari
3) peaklapp peab ümber tegema kahel põhjusel:
[*] messingust klapp on raske,
[*] orig. klappis on polüuretaanist tihend mis ei kannata õhuga lastes üle 200 lasku (netiinsfo)
Lahendused: uus reservuaar. uus klapp. Vana klappikorpuse ning uue reservuaari tihe ühendus.
Hakkasin reservuaari otsima. Imestasin, kuidas $60-$70 maksva toruke eest eesti müüjad oskavad küsida 1800-2000 kr. Netist aga tellida eriti ei julgenud, kuna peaks ju enne selle vaatama ja mõtlema mismoodi seda kasutada saaks, enne kui osta.
Teiseks probleemiks oli see, et orig. reservuaar püssil on mingi 22 väliläbimõõduga, nii peenikest ei ole kellegil pakkuda. Ning seegi käib peaaegu vastu toru. Suuremat lihtsalt ei saa kasutada. Kalkuleerides, mis seinapaksus peab olema 22mm toru ning 300 BAR puhul, tuli välja, et sellise reservuaari maht on liiga väike selleks, et selle kasutamine oleks mõistlik. Ehk siis tuleb uus reservuaar liigutada allapoole.
Tegin Solid Works lahti, vaatasin mis välja tuleb. Jälle oli valida kahest variantist:
1) teha toru ning orig. reservuaari koos klappiga vahele detall, mis tõstaks toru ülesse:
Manus:
prostavka4.JPG [ 25.83 KB | Vaadatud 1723 korda ]
2) Teha ekstsentriline detall, mille tsentrivahe liigutaks reservuaar alla.
Manus:
PICT0008.jpg [ 39.41 KB | Vaadatud 4646 korda ]
Mõlemil omad ++ ning -- :Esimene tundub väga lihtne olema, kuid suurendab nn. "surnud mahtu" klappi ning kuuli vahel, mis negatiivselt mõjutab nii kuuli kiirusele kui ka õhukulule. Lisaks tõstab see toru kabast kõrgemale, mis mõjutab püssi raskusekeskust. Samas, sellise kujuga detalli freesides, tuleb selle hind püssi hinnaga sarnaseks
Teine on keerulisem, kuna klappi peab ehitama sisse, ning peaks orig.torule hästi sobima, selell on rohkem tihendeid mis saaks leekida jne. Pluss liigutab see püssi raskusekeskust ettepoole, mis ei ole ka hea (kuid kergemini parandatav, kui raskusekeskuse tõusm nagu esimesel variandil)
Otsustasin teise kasuks.
Niiet nimekiri tuli selline:1) uus klapp
2) ekstsentrik, mille sisse läheb orig. klappikere
3) Toru reservuaari jaoks, materiaal ilmtingimata D16T või titaan (titaani hind alates 250kr/kg +KM, niiet annab mõelda)
4) Reservuaari korgid
5)
Kogu süsteemi rõhutestViimasest lisaks ka üks mõte. 200 kuup cm reservuaar 200 bar rõhu all on nagu granatt . See on tõsiselt surmaohtlik, kui see on valest valmistatud ja/või hooldatud. Vene foorumeid lugedes, aeg ajalt tulevad lood sellest kui keegi tellis treialilt isetehtud reservuaari ning sai sellega raskelt vigastada. Mõni on ka surma saanud. Seega - kui ei tea, mis teha - ära tee. Reservuaari valmistamine nõuab baasteadmisi metalli teooriast ja paljust muust. Seda on võimalik ka ise uurida ning õppida, kuid peab aru saama, mis teed, mitte sellepärast et kellegil on samamoodi. Rohutest tehakse mitte õhuga, vaid vedelikuga (hüdrauline õli või vesi) mis reservuaari purunemisel ei tekkita plahvatust, vaid lihtsalt pritsib veidi. Testida peab 1,5*töörõhk rõhuga vähemalt 8 tunni jooksul.Miks ma kirjutasin 170 bar, 200 bar, 300 bar?Kui suurem on rõhk, seda suurema löögi vajab klapp. Seda raskem haamer, tugevam vedru, ning järelekult tugevam tagasilöök. Mina ei taha seda. Enamik reduktoriga püssides lasevad 70-120 BAR-ga, kuigi reservuaaris kuni 200....220....250 (selleks ongi reduktorit vaja). Ilma reduktorita püssidel rõhk sõltub seadistamisest, optimaalne 110-170 bar, kõrgem rõhk suurendab ainult õhukulu. Seega, arvestan et minu pussist ei tohiks üle 200 bar olla. Samas sukeldujate balloonist kust püssi täidetakse on 300 bar, ning kui täitmisel juhuslikult ei pane kraan õigel ajal kinni - võib reservuaarisse 300 bar sattuda. Seega tahan ka kindel olla, et see kannatab ka 300. Viimane ka tulevikumõte, äkki saan kunagi ka reduktorit paigaldada, ning 300-ni täites saab ühe täitmisega lasta topeltarv laske.
Ning testimisrõhk sel juhul kujuneb 450 bar.
---------------------------------------------------------------------Läheb edasi.Soetasin D16T alu sula tükk, ümar läbimõõduga 50mm ning sama margi toru, välismõõt 38mm ning sein 5mm. Programm näitas, et isegi seda seina on LIIGA palju. Tegin Solid Worksis jooniseid ning viisin treialile. Esimesena läks ekstsentrik:
Manus:
DSC00583.JPG [ 99.55 KB | Vaadatud 1724 korda ]
see osa läheb orig. reservuaari sisse ning selle sisse keeratakse klappikere.
Näitaks mismoodi ta koos klappiga näeb välja, aga üle 3 pilte ei anna lisada